• Ostukorvis pole tooteid

Kuidas on seotud geenid ja meile olulised toiduained, vitamiinid?

On leitud mitmeid geenivariatsioone, mis on seostatud mõne vitamiini madalama taseme, kehvema imendumise või halvema sünteesivõimega, samuti kohv ja piim.

Geenides on peidus info meie välimuse ja iseloomu kohta, geenid mõjutavad meie andekust ja kalduvusi, geenid määravad haiguste riske ja on seotud erinevustega meie ainevahetuses. Seega geenid mõjutavad peaaegu kõike meis, neid tundes on veidi kergem teha valikuid, mis meie kehale eriti sobivad.

On leitud mitmeid geenivariatsioone, mis on seostatud mõne vitamiini madalama taseme, kehvema imendumise või halvema sünteesivõimega. Suurenenud geneetilise vitamiini puuduse riski korral pole tingimata vajalik hakata sööma vitamiini juurde tablettide või kapslitena, piisab teadlikust ja mitmekesisest toitumisest. Oluline on teada, et geenitest näitab vitamiinide puuduse riski ehk kalduvust. Puuduse risk saab olla keskmine ehk tavaline või siis suurenenud. Geenid ei näita, kas vastavat vitamiini on tegelikult praegu organismis rohkem või vähem, selleks peab tegema vereanalüüsi. Geenitesti info on lihtsalt hea abimees, mis osutab sellele, millist osa toitumisest on eriti oluline meeles pidada ja milliseid toitaineid võiks seega eriti järjekindlalt tarbida, et vitamiinide vajalik tase oleks tagatud.

Geenid mõjutavad ka seda, kuidas meile mõjub kohvi toimeaine kofeiin. Kofeiini ei saa me ainult kohvist, teda leidub ka tees, energiajookides, mõnedes ravimites ja toidulisandites. Erinevates toitudes-jookides sisalduva kofeiini kogust saab võrrelda alloleva tabeli abil.

Söök-jook Kogus Sisaldab kofeiini
Tume šokolaad 40 gr 26 mg
Tee 200 ml ca 30 mg
Dieet Coca-cola 375 ml 48mg
Coca-cola 375 ml 36 mg
Kohv 180 ml Ca 70mg
Red Bull 250 ml 80mg

Foto: streetwill.co
Kofeiini sisaldavad ka paljud sportlastele mõeldud toidulisandid. Kui mõnda toidulisandit tarbida, tasub alati uurida, mida ja kui palju see sisaldab. Kui kofeiini sisaldavat toidulisandit tarbida lisaks tavapärasele kohvijoomisele, võib kergesti saada liigsest kofeiinist kõrvaltoimed. Ületarbimine võib tekitada värinaid, ärevust, pulsi kiirenemist, lihastõmblusi.

Erinevate geenivariatsioonide tõttu oleme kohvi suhtes erineva tundlikkuse ja erineva ainevahetuse kiirusega. Seetõttu on ka kõrvaltoimete saamise oht erinev. Samuti on erinev see, kui kergesti kohv meie unekvaliteeti võib rikkuda. On huvitav teada, et kofeiini mõju unele ei pruugi tähendada vaid uinumisraskust, vaid rikkuda ka öise une tõhusust.

On leitud ka, et teatud geenivariatsioonidega inimesed kalduvad rohkem kohvi jooma, kui teised. Samuti on meile geenide tõttu erinev tunnetus kohvi mõru maitse suhtes. Inimesed, kes on mõru maitse suhtes tundlikumad, ei ole ka tihti suured kohvi- või teesõbrad.  

Kuidas kofeiin meile mõjub, ei sõltu ainult geenidest. Meie tolerants kofeiini suhtes kasvab selle tarbimise käigus. Ehk kui inimene päevast-päeva kohvi joob, siis ta harjub selle toimega järjest enam ära.  

Üks koht geenides on vastutav ka selle eest, kuidas piim ja piimatooted meie seedesüsteemile mõjuvad. Inimeste evolutsiooni uurivad geneetikud on leidnud, et algselt olid kõik inimesed laktoositalumatud. Koos karjakasvatuse tekke ja levikuga hakkasid levima geenivariatsioonid, mis annavad inimesele võime efektiivsemalt piimasuhkrut laktoosi lõhustada. Eestis ja Skandinaavias on tänapäeval laktoositalumatust põhjustava geenivariatsiooniga inimesi 20-30% kogu populatsioonist.

Kui laktoos ei saa efekiivselt lõhustatud, siis see võib põhjustada inimesele vaevusi – põhiliselt kõhupuhitust ja valu. Need nähud tekivad peale piimatoodete tarbimist ja kestavad mõne aja. Kõigil laktoositalumatuse geeniga inimestel ei ole need vaevused ühesugused. Nende avaldumine sõltub inimese toitumisest, ravimitest, soolebakteritest. Võib ka juhtuda nii, et mingi ajani ei tunne inimene oma laktoositalumatust, aga näiteks pärast antibiootikumikuuri tekivad piimatoodete söömise järgsel ebamugavad nähud.

Laktoositalumatuse geeniga inimestel on laktoosi lõhustava ensüümi- laktaasi- tase erinev ja sellest sõltuvalt on ka inimeste piimatoodete talumine erinev – mõnel tekivad ebamugavad nähud ka peale väga väikese koguse piima sisaldava toidu söömist, samas mõni teine saab endale teatuid koguseid lubada.  Üldiselt öeldakse, et piimatoodete tarbimist ei ole vaja täiesti ära jätta, vaid hea oleks teha kindlaks, palju konkreetselt organismile sobib.

Autor: Aire Allikas, www.geenitestid.ee

Foto: streetwill.co

Laktoositalumatus on geenitestiga määratav

Soovin olla personaalmeditsiini teemadega kursis:

klienditugi

+372 56 955 121 : Tööpäeviti 10:00-17:00 : Facebook ja sõnumid: Facebook/medikeep.ee