• Ostukorvis pole tooteid

KOFEIINI METABOLISM

SINU GENOTÜÜP ON A:A, A:C VÕI C:C

Kofeiini metabolismiga (ainevahetusega) seostatakse markerit rs762551 ja geeni CYP1A2.

AA – kiire metabolism
AC – kiire/aeglane metabolism
CC- aeglane metabolism

“Kofeiini geeni” (CYP1A2) esineb kahes variandis: “kiire”  CYP1A2*1A ja “aeglane” CYP1A2*1F. Igal inimesel on 2 koopiat CYP1A2 geenist, millest üks pärineb kummaltki vanemalt. Nende variantide kombinatsioon määrab ära, kas inimene on kofeiini kiire või aeglane metaboliseerija. Inimese CYP1A2 genotüüp saab olla kas “kiire/kiire”, “kiire/aeglane” või “aeglane/aeglane”. Kiire kofeiini metabolism viitab nn kiire variandi (CYP1A2*1A) 2-le koopiale ja selle genotüübiga  (CYP1A2*1A /*1A) inimest nimetatakse “kiireks” kofeiini metaboliseerijaks. Seevastu aeglane kofeiini metabolism on vähemalt ühe „aeglase“ variandi (CYP1A2*1F) pärimise tulemus. Seetõttu inimesel, kes on kas “kiire/aeglane“  või “aeglane/aeglane” kombinatsiooni kandja, on kofeiini metabolism aeglane.

Kofeiini mõjust

Kofeiin on keemiline ühend, mis mõjub tarbides enamasti ergutina. Paljud meist on tundnud selle mõju hommikukohvi juues, kuid aeglase metabolismiga inimese jaoks võib liigne kogus kohvi (2-3 tassi või 300 mg päevas) osutuda kahjulikuks, tõstes müokardiinfarkti tekke ning raseduse katkemise ohtu.

Kofeiini metabolismi, eritumist ja koostoimet ravimitega mõjutavad mitmed teisedki tegurid, nagu näiteks vanus, sugu, hormoonid, maksahaigused, rasvumine, suitsetamine ning toitumine.

Terve inimese puhul on kofeiini poolestusaeg* organismis 3-4 tundi. Poolestusaega pikendavad märgatavalt nt rasestumisvastased pillid (5-10 tundi), rasedus (9-11 tundi) ja maksahaigused (kuni 96 tundi).

Kofeiiniga liialdamine võib põhjustada ka rahutust ja ärevustunnet ning tuua enam esile depressiooni sümptomeid.

Oluline on teada, et kofeiini võib leiduda lisaks kohvile ka tees, šokolaadis, karastus-ja energiajookides, energiabatoonides ning mitmetes käsimüügiravimites (nt valuvaigistid ja dieetpreparaadid).

Näiteid kofeiini sisalduse kohta erinevates jookides

Kohv 250 ml/ 175 mg
Tee 250 ml/ 40 mg
Kakao 250 ml/ 6 mg
Red Bull 250 ml/ 80 mg
Dieet Coca-Cola 500 ml/ 64 mg
Coca-Cola 500 ml/ 56 mg

 

Kofeiin ja terve süda

Ameerika meditsiiniliidu ajakirja  2006. aasta märtsinumbris avaldas Marylin Cornelis koos kolleegidega teadusartikli kiirete ja aeglaste kofeiini metaboliseerijate kohta. Nende uuringus osales ligikaudu 4000 inimest, kellest pooled olid kogenud müokardiinfarkti (südameatakki). Kui teadlased vaatlesid selliseid lisamuutujaid nagu toidu tarbimine, kehaline aktiivsus ja sotsiaal-majanduslik staatus, leiti et osalejate CYP1A2 geenil on oluline seos nende südame tervisega. Uuringus jõuti järeldusele, et aeglane kofeiini ainevahetus on seotud mittefataalse südameinfarktiga.

Kofeiin ja rasedus

Ajakirja Journal of Molecular Human Reproduction 2005. aasta aprillinumbris avaldas Fumihiro Sata koos kolleegidega artikli, milles käsitleti kofeiini toimet rasedusele ja viljakusele. Nende uuringu tulemused näitasid, et aeglase geenivariandiga naistel suurenes korduva raseduse katkemise oht ja vähenes viljakus, kui naine tarbis 100-299 mg (1-3 tassi) kofeiini päevas. Samas kiire metabolismi alleeliga katsealustel teadaolevad negatiivsed mõjud sama kofeiinikoguse tarbimise puhul puudusid.

Kofeiini tarbimise riskid ja hüved

Aeglase metabolismi korral

1-2 tassi (200 mg) päevas ei suurendab südameinfarkti riski.

2-3 tassi (300 mg) päevas suurendab südameinfarkti riski 36%.

4 tassi või rohkem päevas suurendab südameinfarkti riski 64%.

Alla 59-aastastel 4 tassi või rohkem päevas, suurendab südameinfarkti riski kuni neli korda.

Rasedatel, kes tarbivad 100-300 mg kofeiini (2-3 tassi kohvi) päevas, suureneb oht raseduse katkemiseks ja viljakuse vähenemiseks.

Kiire metabolismi korral

2-3 tassi (300 mg) päevas vähendab südameinfarkti riski 22% võrra.

4 ja enam tassi päevas ei suurenda südameinfarkti riski.

Rasedatel, kes tarbivad 100-300 mg kofeiini (1-3 tassi kohvi) päevas, ei teki suurenenud riski

raseduse katkemiseks ning see ei mõjuta nende viljakust.


* Poolestusaeg ehk poolväärtusaeg on aeg, mille jooksul keemilise ühendi (ravimi või muu bioloogiliselt aktiivse aine) kontsentratsioon vereplasmas või organismis langeb 50% võrra.

Kasutatud kirjandus:
Cornelis MC, El-Sohemy A, Kabagambe EK, and Campos H. Coffee, CYP1A2 genotype, and risk of myocardial infarction. JAMA 2006, 295:1135-1141
Sata F, Yamada H, Suzuki K, Saijo Y, Kato EH, Morikawa M, Minakami H, Kishi R. Caffeine intake, CYP1A2 polymorphism and the risk of recurrent pregnancy loss. Molecular Human Reproduction 2005. 11(5):357-60.
Nehlig A. Interindividual Differences in Caffeine Metabolism and Factors Driving Caffeine Consumption. Pharmacological Reviews, 2018 Apr; Vol. 70 (2), pp. 384-411.
https://www.snpedia.com/index.php/rs762551
http://www.consumergenetics.com/DNA-Tests/Caffeine-Metabolism-Test.php

Koostatud: 25.06.2018
Muudetud: 07.07.2018

Soovin olla personaalmeditsiini teemadega kursis:

klienditugi

+372 56 955 121 : Tööpäeviti 10:00-17:00 : Facebook ja sõnumid: Facebook/medikeep.ee