• Ostukorvis pole tooteid

Kofeiini metabolismiga (ainevahetusega) seostatakse markerit rs762551 ja geeni CYP1A2.

“Kofeiini geeni” (CYP1A2) esineb kahes variandis: “kiire”  CYP1A2*1A ja “aeglane” CYP1A2*1F. Igal inimesel on 2 koopiat CYP1A2 geenist, millest üks pärineb kummaltki vanemalt. Nende variantide kombinatsioon määrab ära, kas inimene on kofeiini kiire või aeglane metaboliseerija. Inimese CYP1A2 genotüüp saab olla kas “kiire/kiire”, “kiire/aeglane” või “aeglane/aeglane”. Kiire kofeiini metabolism viitab nn kiire variandi (CYP1A2*1A) 2-le koopiale ja selle genotüübiga  (CYP1A2*1A /*1A) inimest nimetatakse “kiireks” kofeiini metaboliseerijaks. Seevastu aeglane kofeiini metabolism on vähemalt ühe „aeglase“ variandi (CYP1A2*1F) pärimise tulemus. Seetõttu inimesel, kes on kas “kiire/aeglane“  või “aeglane/aeglane” kombinatsiooni kandja, on kofeiini metabolism aeglane.

A : A
Kiire metabolism
44% MediKeepi kasutajatest

A : C
Kiire/aeglane metabolism
48% MediKeepi kasutajatest

C : C
Aeglane metabolism
8% MediKeepi
kasutajatest

KOFEIINI MÕJUST

Kofeiin on keemiline ühend, mis mõjub tarbides enamasti ergutina. Paljud meist on tundnud selle mõju hommikukohvi juues, kuid aeglase metabolismiga inimese jaoks võib liigne kogus kohvi (2-3 tassi või 300 mg päevas) osutuda kahjulikuks, tõstes müokardiinfarkti tekke ning raseduse katkemise ohtu.

Kofeiini metabolismi, eritumist ja koostoimet ravimitega mõjutavad mitmed teisedki tegurid, nagu näiteks vanus, sugu, hormoonid, maksahaigused, rasvumine, suitsetamine ning toitumine.

Terve inimese puhul on kofeiini poolestusaeg* organismis 3-4 tundi. Poolestusaega pikendavad märgatavalt nt rasestumisvastased pillid (5-10 tundi), rasedus (9-11 tundi) ja maksahaigused (kuni 96 tundi).

Kofeiiniga liialdamine võib põhjustada ka rahutust ja ärevustunnet ning tuua enam esile depressiooni sümptomeid.

Oluline on teada, et kofeiini võib leiduda lisaks kohvile ka tees, šokolaadis, karastus-ja energiajookides, energiabatoonides ning mitmetes käsimüügiravimites (nt valuvaigistid ja dieetpreparaadid).

Näiteid kofeiini sisalduse kohta erinevates jookides

Kohv 250 ml/ 175 mg
Tee 250 ml/ 40 mg
Kakao 250 ml/ 6 mg
Red Bull 250 ml/ 80 mg
Dieet Coca-Cola 500 ml/ 64 mg
Coca-Cola 500 ml/ 56 mg

KOFEIIN JA TERVE SÜDA

Ameerika meditsiiniliidu ajakirja  2006. aasta märtsinumbris avaldas Marylin Cornelis koos kolleegidega teadusartikli kiirete ja aeglaste kofeiini metaboliseerijate kohta. Nende uuringus osales ligikaudu 4000 inimest, kellest pooled olid kogenud müokardiinfarkti (südameatakki). Kui teadlased vaatlesid selliseid lisamuutujaid nagu toidu tarbimine, kehaline aktiivsus ja sotsiaal-majanduslik staatus, leiti et osalejate CYP1A2 geenil on oluline seos nende südame tervisega. Uuringus jõuti järeldusele, et aeglane kofeiini ainevahetus on seotud mittefataalse südameinfarktiga.

KOFEIIN JA RASEDUS

Ajakirja Journal of Molecular Human Reproduction 2005. aasta aprillinumbris avaldas Fumihiro Sata koos kolleegidega artikli, milles käsitleti kofeiini toimet rasedusele ja viljakusele. Nende uuringu tulemused näitasid, et aeglase geenivariandiga naistel suurenes korduva raseduse katkemise oht ja vähenes viljakus, kui naine tarbis 100-299 mg (1-3 tassi) kofeiini päevas. Samas kiire metabolismi alleeliga katsealustel teadaolevad negatiivsed mõjud sama kofeiinikoguse tarbimise puhul puudusid.

Kofeiini tarbimise riskid ja hüved

Aeglase metabolismi korral

1-2 tassi (200 mg) päevas ei suurendab südameinfarkti riski.

2-3 tassi (300 mg) päevas suurendab südameinfarkti riski 36%.

4 tassi või rohkem päevas suurendab südameinfarkti riski 64%.

Alla 59-aastastel 4 tassi või rohkem päevas, suurendab südameinfarkti riski kuni neli korda.

Rasedatel, kes tarbivad 100-300 mg kofeiini (2-3 tassi kohvi) päevas, suureneb oht raseduse katkemiseks ja viljakuse vähenemiseks.

Kiire metabolismi korral

2-3 tassi (300 mg) päevas vähendab südameinfarkti riski 22% võrra.

4 ja enam tassi päevas ei suurenda südameinfarkti riski.

Rasedatel, kes tarbivad 100-300 mg kofeiini (1-3 tassi kohvi) päevas, ei teki suurenenud riski

raseduse katkemiseks ning see ei mõjuta nende viljakust.

* Poolestusaeg ehk poolväärtusaeg on aeg, mille jooksul keemilise ühendi (ravimi või muu bioloogiliselt aktiivse aine) kontsentratsioon vereplasmas või organismis langeb 50% võrra.

Kasutatud kirjandus
Cornelis MC, El-Sohemy A, Kabagambe EK, and Campos H. Coffee, CYP1A2 genotype, and risk of myocardial infarction. JAMA 2006, 295:1135-1141
Sata F, Yamada H, Suzuki K, Saijo Y, Kato EH, Morikawa M, Minakami H, Kishi R. Caffeine intake, CYP1A2 polymorphism and the risk of recurrent pregnancy loss. Molecular Human Reproduction 2005. 11(5):357-60.
Nehlig A. Interindividual Differences in Caffeine Metabolism and Factors Driving Caffeine Consumption. Pharmacological Reviews, 2018 Apr; Vol. 70 (2), pp. 384-411.
https://www.snpedia.com/index.php/rs762551
http://www.consumergenetics.com/DNA-Tests/Caffeine-Metabolism-Test.php

Koostatud: 25.06.2018
Muudetud: 07.07.2018

Kasutustingimused

The information provided in this article is based on published SNP (single nucleotide polymorphism) data and is for educational purposes only. Most published studies about genetic variants in the DNA explain only a small part of the heritability of a trait or disease risk, and often do not take into account how different variants may interact with each other. In addition, many published studies do not account for medical history or environmental, dietary, microbial, or lifestyle factors, which may alter true risk for any trait or disease.

The relevance of each article may vary based on ethnicity. Nothing in the genetic article should be used for medical self-diagnosis or self-treatment. The information provided should not be considered complete, nor should it be relied on to suggest diagnosis or treatment of a particular individual. You should always get the advice of your doctor or other appropriate health care professional if you have any questions about diagnosis, treatment, prevention, mitigation, or cure of any medical condition, phenotype, condition, impairment, or the status of your health.

Sõnavara

ALLELE
An allele is a variant form of a gene that is located at a specific position, or genetic locus, on a specific chromosome. Humans have two alleles at each genetic locus, with one allele inherited from each parent.
CHROMOSOME
A chromosome is a thread-like structure of DNA that carries hereditary information, or genes. Human cells have 22 chromosome pairs plus two sex chromosomes, giving a total of 46 per cell.
DISEASE PREVALENCE
The proportion of individuals in a population having a disease or characteristic. Prevalence is a statistical concept referring to the number of cases of a disease that are present in a particular population at a given time, whereas incidence refers to the number of new cases that develop in a given period of time.
DNA
DNA, or deoxyribonucleic acid, is the main component of chromosomes and the carrier of genetic information in nearly all living organisms. DNA is made up of molecules called nucleotides. Each nucleotide contains a phosphate group, a sugar group and a nitrogen base. The four types of nitrogen bases are adenine (A), thymine (T), guanine (G) and cytosine (C).
GENE
A hereditary unit consisting of a sequence of DNA that occupies a specific location on a chromosome. Genes are transferred from a parent to offspring, and are responsible for the physical and heritable characteristics or phenotype of an individual.
GENETIC VARIANT
An alteration in the most common DNA nucleotide sequence. The variant can be benign, pathogenic or of unknown significance. SNPs are the most common type of genetic variation.
GENOTYPE
The genetic makeup of an individual organism. It may also refer to just a particular gene or set of genes carried by an individual. The genotype determines the phenotype, or observable traits of the organism.
ODDS RATIO
The odds ratio is a way of comparing whether the odds of a certain outcome is the same for two different groups. In this report, the odds ratio estimates the probability of a condition occurring in a group of people with a certain genetic variant compared to a group of people without that variant.

An odds ratio of 1 means that the two groups are equally likely to develop the condition. An odds ratio higher than 1 means that the people with the genetic variant are more likely to develop the condition, while an odds ratio of less than 1 means that the the people with the variant are less likely to develop the condition.
PHENOTYPE
A description of an individual’s physical characteristics, including appearance, development and behaviour. The phenotype is determined by the individual’s genotype as well as environmental factors.
POPULATION ALLELE FREQUENCY
The allele frequency represents the incidence of a gene variant in a population. Alleles are variant forms of a gene that are located at the same position, or genetic locus, on a chromosome.
SNP
Single nucleotide polymorphisms, frequently called SNPs, are the most common type of genetic variation among people. A SNP is a variation in a single nucleotide that occurs at a specific position in the genome.

Üldine tagasiside
Kofeiini genotüüp (MediKeepi klient)

RELATED POSTS

Soovin olla personaalmeditsiini teemadega kursis:

klienditugi

+372 56 955 121 : Tööpäeviti 10:00-17:00 : Facebook ja sõnumid: Facebook/medikeep.ee